Kuidas me käisime kassinäitusel

Meie pere eriline hellus on seotud kassidega. Eriti minu tütrel Pоlinal on suur armastus kasside vastu. Nii et ma ei olnud üllatunud, kui ühel päeval tema ütles, et ostis piletid kassinäitusele. Ma arvasin, et see sündmus on huvitav ja lõbus ning ma kutsusin sinna ka oma mentori Ene-Reeda.

Ja siis laupäeval kell 11 me olimegi kohal. Juba väljas aga äkki kuulsin valju "Ki-ke-ri-kii!"
Selgus, et näitusel ei ole ainult tõukassid, vaid ka linnud ja närilised.
Esimesed keda me nägime olid valged tuhkrud. Perenaine lubas võtta ühe neist kätte. Need loomad ei istu rahulikult vaid kogu aeg pöörlevad ja keerutavad. Seepärast oli neid pildistada väga raske.
Närilistest olid esindatud: hamstrid, merisead, küülikud, hiired ja rotid. Nad erinesid üksteisest karva värvi ja pikkuse aga ka üldse karva olemasolu poolest.

Me nägime palju erinevaid kukkesid, faasaneid, kanaarilinde ja papagoisid. Erilise mulje jätsid tuvid. Kui ilus sulestik nendel on! Mõnedel on nagu kuninglik krae, teistel on lokkis sulestik. Mõndadel on nagu püksid jalas, teistel sabad nagu lehvikud. Selgub et on olemas eraldi sporditõugu tuvid. Nende võistlused toimuvad ülemaailmsel tasandil. Nende spordivõistluste omapärast rääkisid meile lindude omanikud. Eestis praegu puudub klubi, kes saaks osaleda rahvusvahelistel võistlustel, sest see on väga kallis lõbu. Aga tuvide omanikud võiksid näiteks koolides tuvidest täpsemalt rääkida ja linde näidata.

Ja loomulikult, kassid, kassid, kassid... Väga suured ja väikesed. Pika karvaga ja täiesti ilma selleta, mustad, valged ja punased. Oli väga raske valida kõige ilusamat, sest iga tõul on oma eelised. Aga muidugi me proovisime valida ja hääletasime meeldiva kassi poolt.

Näituselt läksime ära torega enesetundega. Eks kõikidele on teada, et suhtlemine loomadega maandab stressi ja pikendab elu.

Meie peame plaani stressi maandada ka koerte näitusel.

Teeme ära!

PBK jaoks tehtud eraldi pikad intervjuuklipid vene sihtgrupi arvamuste kujundamiseks.

MINU KOOLIELUST

Viktor, Sillamäe Vanalinna Kool.
Millest ei jõudnud keelefoorumil Tallinnas jutustada.

Sellel aastal meie gümnaasium tähistab 45.aastast juubelit. „Teadmiste, püüdluste, saavutuste kool!“ – see on meie kooli juhtlause. Igal õppeaastal meie kooli vilistlastel on 7-8 kuldmedalit hea õppimise eest.






Kool asub maalilisel kohal ja akendest paistab ilus vaade ilusale Sõtke jõele.

Mõnikord kehalise kasvatuse õppetunnid toimuvad jõe kaldal.

Tervisepäevad on väga populaarsed õpilaste seas. Kooli lähedal asuvas kasesalus on head tingimused tervisepäevade ja tundide läbiviimiseks.

Isiklik eeskuju on väga oluline.

Paralelleelselt tegutseb meie koolis 18 aastat Ameerika eraprogramm „SCHOOL OF TOMORROW“ („Homse päeva kool“), mille eesmärk on õpilaste inglise keele oskuse arendamine.

Mul õnnestus selle programmi raames mitu aastat õpetada.

.
.
.
.
.
.
.
Juba 20 aastat meie koolis korraldatakse KIRJANDUSE KANGELASTE BALLI. Gümnaasiumi õpilased esitavad vanu balltantse, etenduste katkendeid. Mina olen samuti selle ürituse alaline osaleja (pildil).

Linna spordivõistlustel on meie õpilastel palju saavutusi.

Hiliskevadel on meil populaarsed jalgrattamatkad.

Sillamäe Vanalinna Kooli mudilased on aktiivsed laulupeode osalejad.

Piparkoogid, II osa

Tasa langeb lumehelbeid
vana-aasta viimasel ööl.
Läbi selle lumesaju
minu tervitus on teel.

Head Uut Aastat!

ImageChef.com Poetry Blender

Piparkoogid

Õhtul hilja piparkooke
vorpisime köögis,
vaatamata, et see ahi
alailma nöökis!
Juba tõusis ahjust suitsu - 
plaat seal oli kaua..
aga kui sai glasuuri peale 
kaunid olid laual.
Nüüd kui tuleb jõuluvana
õhtul kinke tooma,
luban mina, et ka tema 
neist peab osa saama!

Jõulud

Jõulud on imeline aeg, jõulud on imede aeg. Räägitakse, et jõuluööl avanevad lindude ja loomade keelepaelad, et päike peatub ja puhkab oma pesas, sestap on ka päevad ühepikkused. Räägitakse, et lõulude ajal pimedus ja valgus võitlevad teineteisega.


Eesti nimetus jõulud tuleneb muinasskandinaavia sõnast jul (vanainglise nimetus yule). Väga mitmel pool Lõuna-Eestis (Võru-, Setu- ja Mulgimaal) kutsuti jõulusid varem ka teise, vanema nimetusega talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad, mis sarnaneb balti ja slaavi nimetustega.

Jõuluaja kestust on arvutatud erinevalt: tavaliselt toomapäevast ehk 21. detsembrist kolmekuningapäevani ehk 6. (või 7.) jaanuarini. Kiriklikult on Kristuse sündimist tähistatud 6. jaanuaril ja alates 354. aastast 25. detsembril.

Eestis on jõulud kestnud Kristuse sünnist ehk 24. detsembrist 6. jaanuarini või siis advendist kolmekuningapäevani.

Eestis on jõulukombed segunenud näärikommetega. Jõule tähistatakse kogu maailmas väga erinevalt. Kuid kõige enam määrab selle, missuguseid jõulud on, ikkagi see, kas peres on lapsi või ei ole. Nii oli see varem ja on ka täna muudegi pühade puhul. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad mitmekülgsemad.

Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab pea kõiki inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud.

Eesti jõulukombed