kolmapäev, 9. detsember 2009

Külaskäik Saaremaale

Varasügise hommikul, 22. oktoobril algas minu reis Saaremaale. See on üks ilusamaid kohti Eestis. Esiteks sõitsin bussiga Virtsu, siis praamiga Kuivastusse ja jälle bussiga Kuressaareni. Ühe suuna tee võttis aega umbes 4 tundi. Ja kuigi ilm ei olnud hea reisimiseks, sest oli väga vihmane, oli kõik see väga huvitav. Jälgisin muutuvat maastikku aknast, metsi ja põlde, mis olid värvitud sügise värvidega, ning halli merd ja linde. Merel olid luiged, kes ujusid vees mõlemal pool tammi ....

Sabudes Kuressaarde, saare pealinna, kohtusin oma mentori Ene-Reedaga ja me sõitsime autoga Kihelkonda. Ja seal oli meie reisi lõppeesmärk- Kihelkonna Põhikool.

Esimene asi, mis üllatas ja vaimustas mind, oli 1-2 klasside tund. Teema oli: "Orienteerimine". Ja kümmekond last, poisid ja tüdrukud, kellel olid kaardid käes, jooksisid ühel antud marsruudil. Meil sadas uduvihma aga nende näod olid õnnelikud ja huvitatud. Oli selge, et ülesanne poolnud neile koormaks ja ilmastikuolude neid ei häirinud. Huvitav oleks teada, mida räägigks õpilased meie koolis, kes juba +5 kraadi juures õues jonnivad ja ei taha õues joosta ilma vihmata...

Ma pean ütlema, et Kihelkonna Põhikoolis orienteerumine on populuraarne. Isegi algkooli õpilased juba teavad, kuidas kaarti lugeda. Siin kindlasti aitab kaasa asukoht, mis võimaldab osaleda käesoleval spordialal, järgides kõiki ohutuseeskirju. Koht on vaikne, rahulik, ei ole suurte teede lähedal. Aga on kaunis ja vaheldusrikas maastik, mis aitab teha seda tööd huvitavaks. Lisaks on kool juba mitu aastat osalenud projektis "Liigu kaardiga”.

Niisiis, tunni teemaks 1.-5. klassidel oli orienteerumine ja tunnid toimusid õues.
6.-7. ja 8.-9. klassidel tunnid olid saalis ja pärast soojendust õpilased mängisid pesapalli ja sulgpalli.

Meie reisi eesmärk ei olnud ainult tundide vaatamine (kuigi see oli ka väga huvitav) aga just eesti keeles tunni vaatamine, mis on väga oluline keele õppimises ja kehalise kasvatuse terminite mõistmises. Selle reisi jooksul ma peaaegu ei rääkinud vene keeles. Ainult lühikest aega mul oli nn keele kümblus. Sest õpetaja palus õpilastele esitada mõned küsimused vene keeles. Minu kolleegiga Monicaga rääkisime ainult eesti keeles kooli võistlustest, spordipäevadest, õppetundidest, hindamisest, spordivahendite ostu probleemidest, kooli spordi- stendi vormistamisest ja paljudest muudest asjadest. Tekkis idee ühise sõbraliku spordikohtumisest korraldamisest, mis tuleks kasuks nii vene kui ka eesti lastele. Asi on selles, et Saaremaal venelasi ei ole üldse ja õpilastele, kes õpivad vene keelt oleks vaja suhelda meiega vene keeles. Nagu ka meile, kes õpime eesti keelt. Nii et kasu sellisest spordi üritusest oleks vastastikune.

Kahjuks halva ilma tõttu meie kultuuriprogramm ei olnud täielik. Vabaõhumuuseum oli kinni, ja võiks ainult vaadata hooneid väljastpoolt. Kuressaares tegime linnaekskursiooni autoga. Ma loodan, et minu esimene visiit sellele saarele ei ole viimane. Suvel ma kindlasti sõidan jälle sinna, et nautida looduse ilu, kultuuri, ja muidugi rääkida ainult eesti keeles.

Kes tahab fotod vaadata ja lugeda selle teksti vene keeles palun siija.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar